1. Hääldamisreeglite spikker

Hääldamisreeglid:

  1. ai hääldatakse [ä] või [ää] (mõnikord ka [ə]). -- 1.7

  2. ail hääldatakse [aj] : siin ei kehti reegel ai, sest i sulab l-iga kokku. -- 4.28

  3. ain ja aim hääldatakse [Ä~]. a ühineb in/im-ga ja kaob ära. Sama loogika nagu ein & eim. -- 4.14

  4. an ja am hääldatakse [A~], v.a. siis kui järgneb täishäälik või teine n või m. -- 4.10

  5. au hääldatakse [o] või [oo]. Kui neile eelneb tumm e, siis see ühineb nendega ja kaob ära. -- 1.5

  6. c hääldatakse [s] siis kui järgneb e, i või y, ja muidu [k]. Sõna lõpus kaob mõnikord ära. Mitte kunagi hääldatakse seda [tš]. -- 1.12

  7. ç hääldatakse alati [s]. -- 4.21

  8. ch hääldatakse tavaliselt [š] ja mõnikord (kreeka päritolu sõnades) [k], ja mitte kunagi [tš]. -- 4.20

  9. eil ja eille hääldatakse [eij]. -- 4.29

  10. ein ja eim hääldatakse [Ä~]. e ühineb in/im-ga ja kaob ära. Sama loogika nagu ain & aim. -- 4.15

  11. en ja em hääldatakse [A~], v. a. siis kui järgneb täishäälik või teine n või m. -- 4.11

  12. -ent sõna lõpus hääldatakse [ə] siis kui tegemist on tegusõna kolmada mitmuse vormiga. Muidu kehtib reegel en & em (hääldatakse [A~]). -- 4.24

  13. -er ja -ez sõna lõpus hääldatakse [ee]. -- 4.22

  14. -et sõna lõpus hääldatakse [ä]. -- 4.23

  15. eu hääldatakse [öö] või [ÖÖ]. -- 1.10

  16. euil hääldatakse [Öj]. -- 4.31

  17. g hääldatakse [g] siis, kui järgneb a, o, u või kaashäälik, aga [ž] siis, kui järgneb e, i või y. Lisaks: gu hääldatakse [g] (s.t. u kaob ära) siis, kui järgneb e, i või y. Teisisõnu, kui g-le järgneb u ja sellele järgneb e, i või y, siis selle u ülesanne on muuta g hääldamine [g]. -- 1.13

  18. gn hääldatakse [nj]. -- 4.26

  19. h ei hääldata kunagi. -- 4.18

  20. ien hääldatakse [jÄ~] v.a. siis kui järgneb teine n. -- 4.16

  21. il (sõna lõpus ja kaashääliku taga) hääldatakse kas [i] või [il]. -- 4.27

  22. ill hääldatakse [ij]. Erandid on sõnad nagu ville ja mille, mis tulevad ladina keelest. -- 1.14

  23. in ja im hääldatakse [Ä~], v.a. siis kui järgneb täishäälik või teine n või m. Vaata ka ain & aim. -- 4.13

  24. j hääldatakse [ž] (ja mitte [dž]). -- 4.25

  25. oi hääldatakse [wa]. (Erand: siis kui järgneb n või m oin.) -- 4.5

  26. œ hääldatakse alati [ÖÖ]. -- 4.8

  27. oin hääldatakse [wÄ~]. Reegel oi ei kehti sel juhul, sest i sulab n-iga kokku. -- 4.17

  28. on ja om hääldatakse [O~], v.a. siis kui järgneb täishäälik või teine n või m. -- 4.9

  29. ou hääldatakse [u] või [uu]. -- 1.11

  30. u (siis kui see pole teise täishäälikuga koos) hääldatakse [ü] või [üü]. -- 1.8

  31. ueil hääldatakse [Öj]. -- 4.30

  32. ui hääldatakse [wi] (mida kirjutatakse vahest ka [üi]). -- 1.9

  33. um ja un hääldatakse [Ö~], v.a. siis kui järgneb täishäälik või teine m / n. -- 4.12

  34. y hääldatakse alati [i] ja mitte kunagi [ü]. -- 4.7